IN MEMORIAM - Harald Raudsepp

15. novembril möödub 100 aastat ajalehe 'Vaba Eesti Sõna' kauaaegse peatoimetaja Harald Raudsepa sünnist. Isamaa armastus ja sügav rahvustunne suunasid tema tegevust ajakirjanikuna pika eluaja jooksul. Eriti oma juhtkirjades mõistis ta hukka diktaatorliku riigikorra ükskõik millisel kujul ja Eesti okupeerimise võõra riigi poolt, tundis südamest kaasa pool sajandit kestnud Eesti rahva kannatustele ja avaldas lootust, et kunagi taastatakse ka Eestis demokraatlik riigikord. Nii oli Harald Raudsepa 'evangeeliumiks' võitlus oma rahva ja maa vabaduse eest ja ta ei saanud kunagi unustada seda ülekohut, mis tema rahva vastu oli tehtud.

Harald Raudsepp sündis aastal 1903 Puiatus, Viljandimaal kooliõpetaja perekonda. Ta võttis osa Vabadussõjast Viljandi koolipoiste roodu koosseisus ja pärast abituuriumi astus aastal 1922 Tartu ülikooli matemaatikateaduskonda. Samal aastal ühines ta üliõpilasorganisatsiooniga korp! Revelia, mille tegevusest ta ihu ja hingega osa võttis kuni surmani. Ta eluaegseks tegevuspõlluks kujunes aga ajakirjandus. Nii töötas ta oma karjaääri algaastatel ajalehe 'Postimees' Valga toimetuses ja hiljem pikemat aega ajakirjanikuna Tallinnas ajalehe 'Uus Eesti' juures. Ta oli tegev Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuses, Kaitseliidus ja teistes rahvuslikes organisatsioonides. Pärast punase režiimi kehtestamist 1940 aastal loobus Harald Raudsepp ajakirjanduslikust tegevusest ja töötas kuni saksa vägede saabumiseni 1941. aasta suvel nii sadamatöölisena kui ka ETKs. Ta jätkas ajakirjanduslikku tegevust saksa okupatsiooni ajal, vahistati aga 1944. aasta kevadel sakslaste poolt kui hitlerliku režiimi vastane ja viibis lühikest aega vangis.

1944. aasta sügisel õnnestus tal koos abikaasaga põgeneda punavägede eest Saksamaale, sattudes esialgu Wiesbadeni ja seejärel Geislingeni põgenikelaagritesse, kus temast sai ajalehe 'Eesti Post' peatoimetaja.

1949. aastal rändas Harald Raudsepp välja Ameerika ühendriikidesse, asudes elama New Yorki, kus ta taas jätkas tööd ajakirjanikuna, olles ühtlasi ajalehe 'Vaba Eesti Sõna' peatoimetaja ja juhtkirjanik. Tema sulest on ilmunud enam kui 2000 juhtkirja.

Pärast saabumist New Yorki rajas Harald Raudsepp korp! Revelia USA koondise, mille esimeheks ta oli kuni elu lõpuni. Samal ajal oli ta innukalt tegev ühendriikides tegutsevas Eesti Rahvuskomitees, ülemaailmses Eesti Kesknõukogus, Eesti Korporatsioonide Liidus jne.

Eesti taasiseseisvumise eel ja ajal rääkis Harald Raudsepp tihti Eesti rahva tulevikust ja vajadusest süvendada noorte arusaamist elust demokraatlikus ühiskonnas. Sel eesmärgil otsustas ta mõni aasta enne surma rajada fondi, millele ta pärandas oma maise vara ja mille sihiks on rahaliselt toetada noori, kes taotlevad kõrgemat haridust kas kodu- või välismaal. Nii registreeritigi 1994. aastal Marylandi osariigis heategeva organisatsioonina 'Estonian-Revelia Academic Fund', mille nimes peegelduvad Harald Raudsepa isamaa armastus ja tema eluaegne pühendumus korp! Reveliale.

Läinud seitsme aasta jooksul on Fond määranud Harald Raudsepa nimelisi stipendiume ligi 350-le eesti soost üliõpilasele kokku veerand miljoni USA dollari ulatuses ehk summas üle 3,75 miljoni Eesti krooni.

Harald Raudsepp ei naasnud enam kunagi kodumaale, mille vabaduse ja heaolu eest ta oli kogu eluaeg välja astunud. Kui ajalehe New York Times'i reporter temalt 1994. aastal avaldatud intervjuus päris: 'Miks?', siis vastas ta: 'Pikki aastaid ei lubanud nad mul tagasi pöörduda ja nüüd on selleks liiga hilja'.

Harald Raudsepp suri 3. aprillil 1995 oma 92. eluaastal. Ta on maetud New Yorgi eestlaste matusepaika Kensico kalmistul oma abikaasa Eugeenia kõrvale.