|
VennastuslaulVaigistage kõne kõmu,Kuulge tõsist laulu nüüd, Kuulge, sõbrad, tõe sõnu, Mehed, tõe laulu mõnu; Kõla vastu, koori hüüd! Kes ei tea ega pea Lugu mehe väärtusest, Ärgu meie märki kandku, Meie vennasvannet vandku, Ärgu rüvetagu mõõka meil. Siin on karik, võta kätte, Vahutavat viina täis, Pühendatud mõõk sa võta, Katet läbi pistma tõtta, Joo sa! joo Revelia terviseks. Vaatke, läigib minu käes Mõõk nii puhas, hiilgav aus! Katte mina torkan läbi, Iialgi ei tee tal häbi. Tõotan, tõotan mõõgal hoides käe! Tule, hiilgav piduteras, Vaba meeste kaitseja! Meie katteid pikas reas Omal teral kannad sa! Katteid vabastada võtke, Päid meil ehtigu nad nüüd, Teise piduni siis laske Mõõgal rahus puhata. Siin võta sa, me päid nüüd tahme ehti, Su kattel mõõka hoida, - "Mu vaenlane, kes teotab sind!" Kus iial üksteist näeme, Me ikka vennaks jääme, "Mu vennas N. N. elagu!" Mine nüüd sa puhkusele, Pidu pühendaja mõõk! Igaüks meist olgu parem Kuni teise piduni! Õnne neil, kes isadele Püüdis olla sarnane. Ärgu tõstku mõõka keegi, Kes ei ole mõõka väärt!
|