korp! Revelia ajaloost

1. detsembril 1919. a. alustas tegevust Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Hiljem, peale Vabadussõja lõppu vabanes sõjaväest hulgaliselt üliõpilasi, kes poolelijäänud õpinguid jätkasid. Sõja peamiselt vabatahtlikena läbi teinud eestlastest tudengite lahinguis karastunud rahvuslik vaimsus eeldas nüüd uute põhimõtetega intiimorganisatsioonide asutamist.

Uue korporatsiooni loomise idee tekkis 1920. a. märtsis ühel arstiteaduskonna üliõpilaste koosviibimisel. Otsene organiseerimistöö algas sama aasta maikuus, mil toimus rühma üliõpilaste, peamiselt sakalanuste väljasõit Haaslavale, Pihlapuu tallu. Hiljem on seda üritust nimetatud poolnaljatamisi ka "Sakala teiseks kommerssiks". Peale suvevaheaega algasid 1920. a. septembris korralised koosolekud põhikirja väljatöötamiseks. Niisiis võib tegelikuks asutamise kuupäevaks lugeda 19. septembrit 1920. a.

Esimesest koosolekust alates kandis uut korporatsiooni tugev rahvuslik vaim, üksmeele printsiip ja töötahte kasvatamine nii akadeemilisel alal kui siseelus. Asuti seisukohale, et karm drill võib küll harjumuseks muuta teatud kombeid ja käitumist, ei suuda aga kasvatada iseloomu. Seetõttu rõhutati näiteks noorliigete kasvatamise individuaalset lähenemist ja tähelepanu igal üksikul juhul.

Asutajaliikmed tulid valdavalt senistest korporatsioonidest: Sakalast 6, Ugalast 2, Fraternitas Academicast 1, peale nende kaks organiseerimatut. Olgu siinkohal ka nimed ära hal ka nimed ära toodud:

• Karl Hanson agr. Ugala
• Martin Hendrikson med. Sakala
• Julian / Peeter Karolin rer. merc. Sakala
• Jakob Kükamees agr. Sakala
• Arthur Luik jur. Sakala
• Johannes Matt agr. Ugala
• Arnold Mägar agr. metsik
• Mihkel Nanelson med. Sakala
• Herbert Norman med. Frat. Academica
• Artur Odrats rer. merc. metsik
• Johannes Põderson jur. Sakala

Nimi 'Revelia' valiti ülikooli keeleteadlastest õppejõudude soovitusel ja see tähistas Eesti vanemas ajaloos Tallinna ümbruskonda. Lipuvärvideks valiti kunstiteadlaste soovitusel must-valge Eesti lipust ja roheline ühest varasemast C. R. Jakobsoni poolt välja pakutud rahvuslipu projektist. Roheline väljendab lootust ja tööarmastust, must ausust ja õiglust, valge puhtust, omavahelist vendlust ja koostööd rahvaga. Lipukirjaks sai 'Üks kõige, kõik ühe eest!', see pidi haarama laiemas mõttes tervet eesti rahvast.

Põhikiri võeti lõplikult vastu 2. novembril 1920. a. ja esitati kinnitamiseks ülikooli valitsusele, kes kinnitaski selle 3. detsembril 1920. a. Seda päeva loetakse korp! Revelia asutamise aastapäevaks. Välismärkides astus uus korporatsioon esmakordselt avalikkuse ette 8. detsembril 1920. a.

Juba septembris alanud konvendi siseelu jätkus. Pärast mitmeid korterivahetusi jäädi pidama majja Veski tn. 35. Seda maja taheti hiljem päriseks osta, üritusele tõmbas kriipsu peale 1940. a. saabunud okupatsioon.

Korporatsiooni vapp kinnitati konvendi koosolekul 27. veebruaril 1921. a. Selle rohelisel pinnal on Revelia asutamise kuupäev 3. XII 1920 kahe kuldse loorberioksa vahel, mis on seotud hõbedase lindiga. Mustal pinnal on Tallinna vapilt pärit kolm hõbeleopardi kullatud kroonidega ja valgel hõbedane Revelia sirkel - väänistäht. Sirkel koosneb tähtedest V, C, F ja R ning selle tähendus on Vivat, crescat et floreat Revelia - elagu, kasvagu ja õitsegu Revelia!

Algul ei osaletud aktiivselt üliõpilaskonna tegevuses, sest pearõhk pandi siseelu väljakujundamisele. 1924. a. kandideerisid ka revelused eesti korporatsioonide nimekirjas Üliõpilaskonna Edustusse. 1924. a. 1. detsembril punase mässukatse ajal oli Revelia esimesi Tartu Üliõpilasorganisatsioone, kes astus in corpore Kaitseliitu. Juba sama 1. dets. õhtul asuti relvastatult vahiteenistusse.

Hea läbisaamine oli EKL!-i liikmeskorp!-idega, kuid nendega liitumine lükkus edasi juba mainitud siseelu korraldamise vajaduse tõttu, 27. märtsil 1928. a. võeti Revelia vastu EKL!-i täieõiguslikuks liikmeks. Sestsaadik on Revelia osalenud kõigis liidu ettevõtmistes ning aidanud kaasa EKL!-i positsiooni tugevnemisele eesti üliõpilaskonnas.

1934. a. avaldas soovi Reveliaga liituda Tallinna korp! Frat. Justitia, kelle liikmeist kolm võeti 1935. a. I poolaastal vastu vilistlasteks ning 13 lihtliigeteks.

Arendati hõimusuhteid. 30. novembril 1930. a. kirjutati Tartus alla sõprusleping Helsingi Ülikooli vanima organisatsiooni Viipurilainen Osakuntaga. Läbikäimse elavusse on läbi aegade hinnatava panuse andnud soomlasest revelus Boris Karpela.

Seoses liikmeskonna hoogustuva ümberasumisega Tallinnasse tööle ja õppima, alustas kahekümnendail aastail tegevust Tallinna Koondis. Esitati taotlus Tallinna Osakonna registreerimiseks. Sellegi ürituse nurjas nõukogude okupatsioon.

Algaastail oli liikmeskonnas suur osakaal Viljandimaalt pärit kaasvendadel, aegamööda saavutasid ülekaalu Tallinna ja Põhja-Eesti noormehed. Teaduskondlikult olid arvukamalt esindatud juristid ja majandusteadlased, neile järgnesid arstiteadlased, matemaatikud jt. Suhteliselt vähe liitus filolooge, farmatseute ja veterinaare. Oma panuse korporatsiooni kujunemisse andsid kunstiinimesed, arendades ja suunates liikmeskonna kultuurihuve. Vilistlaspere kasvas jõudsalt ning 1926. a. asutati korp! Revelia Vilistlaskogu, kes toetas konventi lahkelt nii nõu kui jõuga.

Algusest peale oli keelatud propageerida konvendis oma poliitilisi veendumusi. Samuti ei võeta konventi vastu totalitaarsete reziimide poolehoidjaid. See ei tähenda poliitilise tegevuse keeldu, lihtsalt tuleb oma poliitilised sümpaatiad n.ö. konvendi korteri ukse taha jätta. Revelused on Eesti avalikus elus agaralt kaasa löönud, veel viimasesse Riigivolikokku kuulus 12 Revelia liiget.

1940. aastal likvideeriti korporatsioon okupatsioonivõimude poolt ning konfiskeeriti arhiiv, raamatukogu, protokolli- ja arveraamatud. Konvendi korterisse Veski tn. 35 paigutati Punaarmee haigla. Tihe läbikäimine ja infovahetus kaasvendade vahel jätkus, koos käidi vil! O. Linde korteris.

Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 olukord paranes, suurem osa üritusi toimus "sünnipäevade" tähistamise sildi all. 4. detsembril 1942. a. pühitseti Tartu restoranis "Kuld Lõvi" Revelia 22. aastapäeva O. Linde sünnipäevapeo ettekäändel. Aasta hiljem toimus pereõhtu, kus viibis ka ülikooli rektor E. Kant abikaasaga ning teisigi õppejõude. E. Kant aitas korp! Reveliat nii vene kui saksa okupatsiooni ajal suuresti oma asjakohaste nõuannete ja juhistega.

Nõukogude okupatsioon ja järgnenud maailmasõda nõudsid korporatsioonilt ränki ohvreid. 70 % revelustest olid reservohvitserid. Vabasse maailma pääses hiljem alla viiendiku kaasvendadest. Osa revelusi jätkas kommunismivastast võitlust Soomes, kust hiljem siirduti Rootsi. Esimesed kaasvennad jõudsid sinna juba 1943. aastal, üksteise ülesotsimine nõudis samuti omajagu aega. 17. septembril 1947. a. toimus omaaegse vanamehe K.  Bomani maja keldrikorrusele ehitatud väikeses konvendikorteris esimene korrapärane koosolek. Sellest päevast algas korp! Revelia tegevus võõrsil. 1947. a. võeti vastu juba 3 noorliiget, läbikäimine hoogustus ja pere kasvas, kuni edasirännu aastail osa kaasvendi lahkus peamiselt Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse.

Teine suurem grupp revelusi sattus sõjakeerises Saksamaale ja sealgi algas koondise tegevus 1947. aastal Geislingeni DP-laagris. Seoses raskete oludega ei võetud vastu uusi liikmeid, pealegi kandsid pealegi kandsid edasirännu aastad pere jälle laiali. 1949. a. lõppes koondise tegevus Saksamaal.

Kanadasse saabusid esimesed revelused 1949. a. peamiselt Saksamaalt. Sealt oli olemas juba omavaheline kontakt, mistõttu koondise töö oli algusest peale hoogne ja side kaasvendade vahel hea. Hiljem saadi Rootsist värsket verd juurde.

USA-s jäi enamus revelusi peatuma New Yorgi lähiümbrusse, algas uus organiseerumine, mille tulemusena loodi koondis 1951. a. Esialgu ei võetud uusi liikmeid vastu, hiljem see otsus tühistati.

1951. a. elasid Austraalias 6 vilistlast ja 4 buršvilistlast, kes omavahel tihedalt läbi käisid, kuid koondist ei asutanud, lootes Sidney Akadeemilise Koondise poolt organiseeritavale läbikäimisele. Koondises tehtav töö jäi aga nõrgaks ning 30. mail 1954. a. asutati korp! Revelia Koondis Austraalias.

Kõik koondised on omavahel tihedas kontaktis ja tegutsevad ühiste printsiipide alusel. Tööd juhib koordineeriv koondis, kes määratakse iga 3 aasta järel. Värske vere vähesuse tõttu on esialgne elav tegevus Rootsi ja Austraalia koondistes mõnevõrra soikunud.

Korp! Revelia taasasutamine Tartus on tänuvõlgu ühe väikese sõpruskonna huvile traditsioonilise üliõpilaselu vastu. Kui ühiskondlik mõte Eestis muutus veidi demokraatlikumaks tekkis 1989. a. kevadel idee asutada oma üliõpilasorganisatsioon. Alates 1989. a. veebruarist peeti korrapäraseid koosolekuid, millel põhjaliku arutelu tulemusena otsustati korporatiivse organiseerumisvormi kasuks. Vaidlustes jäi peale seisukoht, et 'vana' ja 'uue' üliõpilaselu järjepidevuse tagamiseks on õigem tee taastada EW-aegne üliõpilaskorporatsioon.

2. märtsil 1989. a. loeti koosolekul korp! Revelia tegevust käsitlevaid materjale. Järgnevalt loodi kontakte vilistlastega ning 12. märtsil toimus vil! Silla kodus algatusrühma liigete ja vilistlaste kokkusaamine, millel otsustati taastada korp! Revelia tegevus Tartus. 22. märtsil valiti Revelia E!, koosseisus P. Pulk - esimees, H. Lilleväli - abiesimees, J. Ruut - kirjatoimetaja ja I. Pehk - laekur. Võeti vastu põhikiri ja esitati Tartu Ülikooli Nõukogule avaldus korporatsiooni taasregistreerimiseks. 31. märtsil 1989. a. registreeritigi taasloodud korp! Revelia Tartus.

Algas korporatsiooni sisuline taastamine, mille kulminatsiooniks oli rohe-must-valge lipu sisseõnnistamine Simuna kirikus 22. oktoobril 1989. a. Jumalateenistuse pidasid Revelia vil!! A.  Eenmaa ja L. Üllaste. Sel päeval said 13 noort revelust täieõiguslikeks Revelia värvide kandjaiks. Nende noorliikmeaeg loeti läbitehtuks korporatsiooni taastamise käigus. Taasasutajaliigeteks olid A. Aabloo, A. Hinrikus, A. Järviste, O. Kelle, H. Lilleväli, I. Pehk, A. Peiker, R. Poolamäe, P. Pulk, J. Ruut, A. Ronk, M. Sardis, T. Sula. Kohe võeti vastu ka 3 rebast.

Jätkuvad sidemed teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega, osaleti EKL!-i taastamisel. 1989. a. uuendati sidemed sõprusorganisatsiooni Viipurilainen Osakunta-ga. Kontakt on olemas ka koondistega välismaal.

1990. a. detsembris peeti korp! Revelia 70-ndat aastapäeva. 2. detsembril 1990. a. taastati vili taastati vilistlaskogu tegevus.

• Vivat, crescat et floreat Revelia!

  Ksv! Margo Pajuste